Kiirelt kätte

Töövaidluskomisjoni või kohtusse saab pöörduda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et ülesütlemine ei vastanud seaduse nõuetele või puudus seadusest tulenev alus, loetakse, et tööleping ei ole ülesütlemise tühisuse tõttu lõppenud.

Töölepingut, sealhulgas kokku lepitud töötasu, tohib muuta ainult poolte kokkuleppel.

Katseaeg ei pikene töötaja töövõimetuse või muu sarnase asjaolu tõttu. Töölepingu tingimuste muutmine töösuhte kestel ei õigusta üldjuhul uue katseaja kokkuleppimist.

Peatükk käsitleb erinevatel alustel töötamist ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Täiendavat infot leiate töölepingu seadusest.

Ületunnitöö on töötaja töötamine poolte kokkuleppel üle töölepingus ettenähtud tööaja. Ületunnitööd ei tohi teha alaealine ja töötaja, kelle tööaega on seadusega lühendatud töökeskkonna ohuteguri tõttu. Ületunnitöö hüvitatakse eelkõige tasulise vaba aja andmisega või siis poolte kokkuleppel rahas.

Töötaja varalise vastutuse kokkuleppe eesmärk on hüvitada tööandjale tekitatud kahju.

Töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonid on moodustatud kohalike tööinspektsioonide juurde ning nende koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja ning töötajate ja tööandjate esindajad.

Tööleping on eeldatavalt tähtajatu. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida vaid mõjuval põhjusel oma iseloomult ajutise töö tegemise ajaks, näiteks töömahu ajutise suurenemise tõttu, hooajaliste tööde tegemiseks või äraoleva töötaja asendamiseks.

Töölepingu seadus (TLS) näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast.

Põhipuhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

Alaealise põhipuhkus

Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kõik töö tegemiseks vajalikud tingimused.

Tööandja peab töölepingus kirjalikult esitama selgelt ja üheselt arusaadavalt vähemalt järgmised andmed:

Töövõtuleping on võlaõigusseadusega reguleeritud leping, mille kohaselt on lepingu poolteks tellija ja töövõtja. Töövõtlepinguga kohustub töövõtja tellija nõudel ja kokkuleppele osutama mingi konkreetse teenuse või tegema kindlaks määratud asja või toote.

Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. See tähendab, et töötaja rasedus ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks/põhjuseks.

Töötaja võib töölepingu korraliselt, ilma põhjendamata, üles öelda igal ajal 30-päevase etteteatamisega. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

Töölepingu seadus näeb ette töötaja hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeltingimusena, kui töötaja on rikkunud töökohustusi või siis töötaja töövõime vähenemise tõttu.

Tööleping võib lõppeda kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga või ülesütlemisega (korralise või erakorralise ülesütlemisega).

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ning hoiduma tööandjale kahju tekitamast. Kui töötaja omandab tööülesandeid täites teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, võidakse töölepingus kokku leppida nn saladuse hoidmise kohustus.

Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud alustel. Eesmärk on tagada töösuhte ülesütlemise läbipaistvus ja õiguskindlus. Töölepingu osapooltel peab olema võimalik ette näha, millisel õiguslikul alusel ja tingimustel saab töösuhet üles öelda.