Kiirelt kätte

Elatisabi kuni 200 eurot kuus makstakse kohtumenetluse ajal maksimaalselt 150 päeva eest, täitemenetluse ajal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni ning pankrotimenetluse ajal kogu pankrotimenetluse vältel.

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub.

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur valitakse tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad KP Koja veebilehelt.

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

Millal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohustuslikud andmed sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetluse avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makseettepaneku tasuda väidetav võlg makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.

Maksekäsu kiirmenetluses on pooled avaldaja ja võlgnik. Avaldajaks on isik, kes esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ja võlgnikuks on isik, kelle vastu avaldus esitatakse. Alaealisele elatise nõudmisel on avaldajaks alaealine, keda esindab tema vanem või eestkostja.

Hagita menetluse lahend (maksekäsk) on kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära.

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab elatisabi maksmise:

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.

Vanem, kellele elatisabi makstakse, peab Sotsiaalkindlustusametile teatama kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist (nt hagi tagamise määruse tühistamine, elatisnõude rahuldamata jätmine).

Elatisabi saaja ei pea elatisabilt maksma tulumaksu.