Kiirelt kätte

Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.

Avaldus rahuldatakse, kui:

• Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

Varalahususe puhul olete teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Teil ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes. Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.

Registrisse teevad kandeid notarid ja perekonnaseisuametnikud, hiljemalt kande aluseks oleva toimingu tegemise päevale järgneval tööpäeval. Abieluvararegistrit peab Notarite Koda ja selle osas leiab rohkem infot ka nende veebilehelt.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Justiitsministeerium

Lapse ülalpidamise eest vastutavad eelkõige mõlemad vanemad.

Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostjate üle järelevalve teostamine allutatud kohtutele, järelevalve teostamine väljendub põhiliselt eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmises ja eestkostja aruandluse kontrollimises.

Eestkostja kohustusteks on hoolitseda nii lapse isiku kui ka tema vara eest. Perekonnaseaduses on loetletud tehingud, mille tegemiseks, vajab eestkostja kohtu nõusolekut. Tegemist on tehingutega, millega võib kaasneda suurem majanduslik risk (kinnisvaratehingud, laenu võtmine, väärtpaberitehingud jms).

Kui tehinguga kaasneb eestkostja ja eestkostetava huvide konflikt, ei saa eestkostja eestkostetavat esindada. Tegemist on tehingutega, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, tema abikaasa või otsejoones sugulane, õde või vend. Sellisteks tehinguteks määratakse lapsele erieestkostja.

Eestkoste lõpeb kui eestkostetav sureb või vanema hooldusõigus taastub, samuti kui eestkostetav lapsendatakse või ta saab täisealiseks. Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja.

Täiskasvanule võib eestkoste määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Alaealise juures räägitakse eestkostest siis, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära.

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab elatisabi maksmise: