Kiirelt kätte

Eestkoste lõpeb kui eestkostetav sureb või vanema hooldusõigus taastub, samuti kui eestkostetav lapsendatakse või ta saab täisealiseks. Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja.

Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.

Avaldus rahuldatakse, kui:

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

• Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

Vanema hooldusõigus tähendab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

• Ühise hooldusõiguse korral vanemad lahendavad lapse elukoha küsimuse ühiselt,
• ainuhooldusõiguse korral otsustab hooldusõiguslik vanem mh lapse elukoha üle.
• vaidluse korral lapse elukoha küsimuse lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse:

Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

Alates 1.07.2020. a makstakse täitemenetlusaegset elatisabi 4-kuulise ooteperioodi asemel pärast ühe kuu möödumist.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda põlvnemise rubriigist: https

Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata.

Täiskasvanule võib eestkoste määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostjate üle järelevalve teostamine allutatud kohtutele, järelevalve teostamine väljendub põhiliselt eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmises ja eestkostja aruandluse kontrollimises.

Kui tehinguga kaasneb eestkostja ja eestkostetava huvide konflikt, ei saa eestkostja eestkostetavat esindada. Tegemist on tehingutega, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, tema abikaasa või otsejoones sugulane, õde või vend. Sellisteks tehinguteks määratakse lapsele erieestkostja.

Sellisel juhul tuleb elatisabi saamiseks pöörduda vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad nende veebilehelt) ja volitada teda välisriigist makstavat elatist vahendama.

Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks va

Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, pöörduge kohtutäituri poole. 

Elatise nõude saab esitada  alates elatise väljamõistmiseks hagi/avalduse esitamisest.  Hagimenetluses võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.