Kiirelt kätte

Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväide peab olema põhistatud ja loetakse elatisnõudele hagi vastuseks.

Registrisse teevad kandeid notarid ja perekonnaseisuametnikud, hiljemalt kande aluseks oleva toimingu tegemise päevale järgneval tööpäeval. Abieluvararegistrit peab Notarite Koda ja selle osas leiab rohkem infot ka nende veebilehelt.

Varalahususe puhul olete teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Teil ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes. Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Abikaasade varaline seotus oleneb abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite.

Abieluvararegistrisse teevad kandeid notarid ja perekonnaseisuametnikud abiellumisel valitud varalahususe või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta ning notarid abieluvaralepingu alusel.

Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke. Abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvumiseks tuleb end identifitseerida e-abieluvararegistris ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Vanema ja lapse suhte alus perekonnaseaduse järgi on õiguslik põlvnemine, mis tekib perekonnaseaduse alusel. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud, emadust ei saa vaidlustada. Lapse isa on perekonnaseaduse järgi mees, kes on lapse eostanud. 

Isaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati.

Abieluvararegistrisse kantud andmetega ja dokumentidega saab tutvuda notaribüroos notari tasu seaduses sätestatud tasu eest.

Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses esitavad abikaasad perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse.

Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel varalised õigused. Abieluvararegistri eesmärk on võimaldada saada kolmandatel isikutel teavet abikaasadevahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.

Abieluvararegistri kande teeb notar või perekonnaseisuametnik.

Notarite Koda teeb abieluvararegistri kande, kui:

Abikaasad võivad omavahelisi varalisi suhteid reguleerida omavaheliste kokkulepetega, kui selles osas ei ole vaidlust. Kui nimetatud kokkulepe puudutab kinnisasja, siis tuleb vastav leping sõlmida notari juures.

Abielu saab registreerida perekonnaseisuametniku või siis vastavat pädevust omava notari või vaimuliku juuresolekul. Kõigil neil juhtudel on abielu sõlmimisel ühesugused õiguslikud tagajärjed, samuti ühesugused perekonnaseadusest tulenevad eeldused, keelud ja nõuded (sh nõuded esitatavale dokumentatsioonile).

 Abielu sõlmitakse kahe füüsilise isiku vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. 

Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutusele, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles kirjaliku ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavaldus esitatakse eesti keeles.

Abiellumisavaldusele lisatakse:

Justiitsministeerium

Alaealise juures räägitakse eestkostest siis, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Eestkostja kohustusteks on hoolitseda nii lapse isiku kui ka tema vara eest. Perekonnaseaduses on loetletud tehingud, mille tegemiseks, vajab eestkostja kohtu nõusolekut. Tegemist on tehingutega, millega võib kaasneda suurem majanduslik risk (kinnisvaratehingud, laenu võtmine, väärtpaberitehingud jms).