Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ HUGO.
Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.
Loe edasi
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on alates 1.01.2024. a kuni 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli elatisabi suurus kuni 100 eurot kalendrikuus) ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
Loe edasiTäitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa. Alates 1.01.2024.
Loe edasiEi tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma.
Loe edasiKui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub.
Loe edasiTäitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.
Loe edasi
Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis.
Loe edasiEi, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.
Loe edasi
Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur valitakse tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad KP Koja veebilehelt.
Loe edasiTäitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta.
Loe edasiKui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.
Loe edasi
Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.
Loe edasiNotariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata.
Loe edasiÜldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.
Loe edasiMillal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?
Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.
Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?
Loe edasiIsaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati.
Loe edasiVanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.
Loe edasiAbielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, vastavat pädevust omava notari juures või kohtus.
Loe edasi