Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ HUGO.

Vali teema
Kitsenda otsingut

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

 

 

Loe edasi

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on alates 1.01.2024. a kuni 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli elatisabi suurus kuni 100 eurot kalendrikuus) ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

Loe edasi

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa. Alates 1.01.2024.

Loe edasi

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma.

Loe edasi

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub.

Loe edasi

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

 

Loe edasi

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Loe edasi

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

 

Loe edasi

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur valitakse tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad KP Koja veebilehelt.

Loe edasi

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta.

Loe edasi

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

 

Loe edasi
Perekond, Elatisabi

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.

Loe edasi

Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata.

Loe edasi
Perekond, Elatisabi, Täitemenetlus, Piiriülene asjaajamine, Võlgnik välismaal

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Loe edasi

Millal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?

Loe edasi
Perekond, Isaduse tuvastamine

Isaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati.

Loe edasi

Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Loe edasi
Perekond, Lahutus

Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, vastavat pädevust omava notari juures või kohtus. 

Loe edasi