Kiirelt kätte

Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel varalised õigused. Abieluvararegistri eesmärk on võimaldada saada kolmandatel isikutel teavet abikaasadevahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.

Abieluvararegistrisse kantud andmetega ja dokumentidega saab tutvuda notaribüroos notari tasu seaduses sätestatud tasu eest.

Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke.

Abieluvararegistrisse teevad kandeid notarid ja perekonnaseisuametnikud abiellumisel valitud varalahususe või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta ning notarid abieluvaralepingu alusel.

Isaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati.

Abieluvararegistri kande teeb notar või perekonnaseisuametnik.

Notarite Koda teeb abieluvararegistri kande, kui:

Abikaasad võivad omavahelisi varalisi suhteid reguleerida omavaheliste kokkulepetega, kui selles osas ei ole vaidlust. Kui nimetatud kokkulepe puudutab kinnisasja, siis tuleb vastav leping sõlmida notari juures.

Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, vastavat pädevust omava notari juures või kohtus. 

Kohtutäiturid on Eesti jaotatud tööpiirkondade järgi, mis tähendab, et kohtutäitur valitakse tööpiirkonnast, kus on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed ja tööpiirkonnad leiad KP Koja veebilehelt.

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta.

Kui võlgnik on maksnud täitemenetluse väliselt lapsele elatist, peab elatisabi saaja sellest koheselt teavitama kohtutäiturit. Juhul, kui taotleja kohtutäiturit elatise laekumisest ei teavita, on Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel õigus elatisabi tasaarvestada teistest peretoetustest.

Millal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?

Euroopa Nõukogu määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, sõlmitud Brüsselis 18.12.2008, leiate siit. Määrus jõustus 18.06.2011.

Sellisel juhul tuleb elatisabi saamiseks pöörduda vabalt valitud Eesti kohtutäituri poole (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad nende veebilehelt) ja volitada teda välisriigist makstavat elatist vahendama.

Täitemenetluses on elatis võimalik rahuldada võlgniku varast (kontol olev raha, tööandja käest võlgniku palk, kinnisvara, vallasvara, varalised õigused). Kohtutäituril on õigus vara leidmiseks otsida läbi võlgniku valduses olevad ruumid ja maatükid.

Alates 1.07.2020. a makstakse täitemenetlusaegset elatisabi 4-kuulise ooteperioodi asemel pärast ühe kuu möödumist.

Elatisabi kuni 200 eurot kuus makstakse kohtumenetluse ajal maksimaalselt 150 päeva eest, täitemenetluse ajal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni ning pankrotimenetluse ajal kogu pankrotimenetluse vältel.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda põlvnemise rubriigist: https://www.juristaitab.ee/et

Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks lähtudes ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest ning arvestades abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal.

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.