Kiirelt kätte

Korteriühistu on juriidiline isik, mille on moodustanud korteriomanikud ja mille eesmärk on hallata ja hooldada ühiseid alasid ning vara mitme korteriomandiga hoones.

1. Üldkoosolek

Planeerimis- ja ehitusvaldkonnas tekkivate vaidluste lahendamine toimub tavaliselt haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel.

Ehitusnormid ja -nõuded määravad kindlaks ehitiste tehnilised ja ohutusnõuded. Need hõlmavad järgmisi aspekte:

Ehitustegevus hõlmab ehitiste püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ja lammutamist. Ehitusseadustik reguleerib ehitustegevust, määrates kindlaks nõuded ehitistele, ehitusloa taotlemise ja väljastamise protsessi ning ehitise kasutusloa taotlemise ja väljastamise protsessi.

Planeerimine on protsess, mille käigus määratakse maa-ala kasutus ja areng. See hõlmab üldplaneeringuid, detailplaneeringuid ja teemaplaneeringuid.

1. Üldplaneering

Eestis on planeeringud ja ehitus tegevusalad, mis on reguleeritud mitmete seaduste ja määrustega. Planeerimine hõlmab maa-ala kasutuse ja arengu kavandamist, samas kui ehitus käsitleb ehitiste püstitamist, renoveerimist ja lammutamist.

Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel.

Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.

Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt Ehitusseadustiku §-le 103 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet.

Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Kaasomanikud võivad kokku leppida, kes kui suurt osa asjast kasutab (nt üks kaasomanik kasutab keldrit, teine pööningut), kellele kuulub kui suur osa ühise asja viljast jne.

Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkivale nõudele.

Kinnisomand tekib kinnistusraamatu kandest. 

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi.

Hüpoteegi seadmiseks peate pöörduma notari poole. Samuti peab notari juures kokku leppima selle, millist nõuet hüpoteek tagab (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse.

Sarnaselt kinnisasja üleandmisele peab ka kinnisasja koormamiseks sõlmima kokkuleppe notari juures. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse alusel.

Valdus antakse võõrandajalt omandajale üle vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Valduse võib üle anda võõrandamislepingu sõlmimise päeval või ka hiljem kokkulepitud ajal.

Kinnisasja kinkimine on kinnisasja  tasuta võõrandamine. Kinnisomandi üleandmiseks peavad kinkija ja kingisaaja pöörduma notari poole ning sõlmima kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel.

Tasumisele kuuluvad: 

Üldjuhul peavad isikud notari poole pöördudes võtma kaasa ainult isikut tõendavad dokumendid ja vajadusel volikirjad, ülejäänud andmed ja dokumendid saab notar tehes päringuid erinevatesse registritesse ja andmebaasidesse e-notari infosüsteemi vahendusel.