Kiirelt kätte

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse.

Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.

Lepingupoolte esitatud andmete alusel koostatakse notari poolt lepingu projekt. Projekti koostamise käigus teostatakse kontrollid vastavatesse registritesse (kinnistusraamat, äriregister, rahvastikuregister jne), tuvastatakse võimalikud loodus- ja muinsuskaitselised piirangud jne.

Tasumisele kuuluvad: 

Korteriühistu on juriidiline isik, mille on moodustanud korteriomanikud ja mille eesmärk on hallata ja hooldada ühiseid alasid ning vara mitme korteriomandiga hoones.

Ehitustegevus hõlmab ehitiste püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ja lammutamist. Ehitusseadustik reguleerib ehitustegevust, määrates kindlaks nõuded ehitistele, ehitusloa taotlemise ja väljastamise protsessi ning ehitise kasutusloa taotlemise ja väljastamise protsessi.

Ehitusnormid ja -nõuded määravad kindlaks ehitiste tehnilised ja ohutusnõuded. Need hõlmavad järgmisi aspekte:

Planeerimis- ja ehitusvaldkonnas tekkivate vaidluste lahendamine toimub tavaliselt haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel.

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud.

Peatükist leiate infot kinnisvara omamise, valdamise, koormamise ning võõrandamisega seonduva kohta. Täiendavalt vaata veel asjaõigusseadusest ja notari tasu seadusest.

Kinnisasja omandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav kinnistu omaniku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt Ehitusseadustiku §-le 103 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet.

Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Kaasomanikud võivad kokku leppida, kes kui suurt osa asjast kasutab (nt üks kaasomanik kasutab keldrit, teine pööningut), kellele kuulub kui suur osa ühise asja viljast jne.

Kinnisomand tekib kinnistusraamatu kandest. 

Kinnisasja kinkimine on kinnisasja  tasuta võõrandamine. Kinnisomandi üleandmiseks peavad kinkija ja kingisaaja pöörduma notari poole ning sõlmima kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel.

Valdus antakse võõrandajalt omandajale üle vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Valduse võib üle anda võõrandamislepingu sõlmimise päeval või ka hiljem kokkulepitud ajal.

Sarnaselt kinnisasja üleandmisele peab ka kinnisasja koormamiseks sõlmima kokkuleppe notari juures. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse alusel.

Hüpoteegi seadmiseks peate pöörduma notari poole. Samuti peab notari juures kokku leppima selle, millist nõuet hüpoteek tagab (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse.

Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkiva nõude tagamiseks.

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi.