Kiirelt kätte

Kaasomand või ühisomand tekib siis, kui asjal on mitu omanikku. Kaasomandi puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa kaasomandis olevast asjast.

Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Servituudi seadmine eeldab sellekohast notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse sel juhul kokku servituudi ala, poolte õigused ning kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta.

Omand on põhiseadusega kaitstud õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on omaniku õiguslik võim talle kuuluva asja üle.

Kinnisasja omanik võib vabalt müüa või muul moel võõrandada temale kuuluva  hüpoteegiga koormatud kinnisasja.

Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma (näiteks mitte rajama kinnistu teatud alale

Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega (vallasasjad, mis, olemata peaasja osad, teenivad peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks on viiuli päraldiseks poogen

Kui kaasomanikud soovivad kaasomandit lõpetada selliselt, et ühest kaasomanikust saab kinnisasja omanik, võõrandavad (müüvad, kingivad) teised kaasomanikud oma kaasomandiosad talle.

Broneerimisleping on kinnisvaratehingutes kasutatav müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte võõrandama kokkulepitud aja jooksul kinnisasja kellelegi teisele. Broneerimisleping sõlmitakse praktikas kirjalikus vormis.

Tee kuulub sellele, kes on tee aluse maa omanik. Erateed võib kasutada vaid kokkuleppel maaomanikuga või hädaolukorras. Eraisikute vaheline kokkulepe oleks sel juhul teeservituudi seadmise leping, kuid sellise kokkuleppe eratee avaliku kasutamise kohta võib sõlmida ka kohalik omavalitsus kogukonna nimel.

Kasutusõigus annab kasutajale õiguse kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) vallata ja kasutada nii, et teised isikud ja sealhulgas omanik võivad sama kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) kasutada vaid siis kui selles on kasutajaga kokku lepitud.

Klassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul.

Vallasasjad on kõik nii suured kui väikesed asjad, mis ei ole kinnisasjad. Kinnisasi on nt maja, aga auto on vallasasi.

Kinnistusraamatut pidavale maakohtu kinnistusosakonnale edastab kinnistamisavalduse ja selle lisadokumendid notar kasutades selleks e-notari infosüsteemi. Kinnistamisavaldus registreeritakse elektroonilises kinnistuspäevikus automaatselt ning see vaadatakse kohtunikuabi poolt 30 päeva jooksul läbi.

1. Hooldus ja remont

Omand on küll põhiseadusega kaitstud õigus, kuid igasugune õigus on piiratud seadustega või teiste isikute õigustega. Ühiskonnas eksisteerib seega erinevate õiguste tasakaal.

Lepingupoolte esitatud andmete alusel koostatakse notari poolt lepingu projekt. Projekti koostamise käigus teostatakse kontrollid vastavatesse registritesse (kinnistusraamat, äriregister, rahvastikuregister jne), tuvastatakse võimalikud loodus- ja muinsuskaitselised piirangud jne.

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse.

Leitud vara ei kuulu automaatselt leidjale. Asjaõigusseaduse § 98 kohustab isikut, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule.

Omandi tekkimine on kinnisasjade ja vallasasjade puhul sätestatud erinevalt. Vallasasjade puhul on omandi üleandmiseks omandaja ja võõrandaja vahel vaja sõlmida leping ja asi reaalset üle anda (valdus üle anda käest kätte või näiteks auto puhul võtmete ja dokumentide üleandmine).