Kiirelt kätte

Kasutusõigus annab kasutajale õiguse kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) vallata ja kasutada nii, et teised isikud ja sealhulgas omanik võivad sama kinnisasja või selle osa (näiteks hoonet) kasutada vaid siis kui selles on kasutajaga kokku lepitud.

Broneerimisleping on kinnisvaratehingutes kasutatav müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte võõrandama kokkulepitud aja jooksul kinnisasja kellelegi teisele. Broneerimisleping sõlmitakse praktikas kirjalikus vormis.

Klassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul.

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud.

Omand on põhiseadusega kaitstud õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on omaniku õiguslik võim talle kuuluva asja üle.

Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega (vallasasjad, mis, olemata peaasja osad, teenivad peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks on viiuli päraldiseks poogen

Põhiseaduse § 32 sätestab, et omandi kitsendused sätestab seadus. Omandit ei saa seega kasutada avalike huvide vastaselt ja omanik peab arvestama ühiskonna ning selle liikmete vajadustega ja põrkuvate õigustega.

Tee kuulub sellele, kes on tee aluse maa omanik. Erateed võib kasutada vaid kokkuleppel maaomanikuga või hädaolukorras. Eraisikute vaheline kokkulepe oleks sel juhul teeservituudi seadmise leping, kuid sellise kokkuleppe eratee avaliku kasutamise kohta võib sõlmida ka kohalik omavalitsus kogukonna nimel.

Veekogu kuulub maaomanikule – on see ju veega täidetud pinnavorm. Piiriveekogud, teatud osas suuremad jõed ja meri kuuluvad riigile. Vesi ise on üldine peremehetu hüve. Vooluveekogu on sageli ka kinnistu piiriks ning sel juhul kulgeb piir keset jõesängi.

Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt Ehitusseadustiku §-le 103 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet.

Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse.

Kinnisasja omandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav kinnistu omaniku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

Omandi tekkimine on kinnisasjade ja vallasasjade puhul sätestatud erinevalt. Vallasasjade puhul on omandi üleandmiseks omandaja ja võõrandaja vahel vaja sõlmida leping ja asi reaalset üle anda (valdus üle anda käest kätte või näiteks auto puhul võtmete ja dokumentide üleandmine).

Vallasasjad on kõik nii suured kui väikesed asjad, mis ei ole kinnisasjad.

Leitud vara ei kuulu automaatselt leidjale. Asjaõigusseaduse § 98 kohustab isikut, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule.

Peatükist leiate infot kinnisvara omamise, valdamise, koormamise ning võõrandamisega seonduva kohta. Täiendavalt vaata veel asjaõigusseadusest ja notari tasu seadusest.

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi.

Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkivale nõudele.

Hüpoteegi seadmiseks peate pöörduma notari poole. Samuti peab notari juures kokku leppima selle, millist nõuet hüpoteek tagab (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse.