Kiirelt kätte

Vanema ja lapse suhte tekkimine ning isaduse kindlakstegemine

Vanema ja lapse õigussuhe põhineb perekonnaseaduse kohaselt õiguslikul põlvnemisel. Vanemaks olemine tekib seaduses sätestatud alustel.

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.

Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte rahvastikuregistri andmetest.

Abielu lahutamisel notari juures väljastab notar lahutajatele nende soovil abielulahutuse tõendid.

Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta.

Abikaasade varalised õigused ja abieluvara jagamine

Lepingute sõlmimisel tuleb arvestada võlaõiguses kehtivate üldpõhimõtetega ning pöörata tähelepanu sellele, et lepingu tingimused oleksid pooltele selged ja arusaadavad.

Olulisemad põhimõtted on järgmised:

Jah, ühingu asutamise ja füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määrale.

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja (vanem/eestkostja) või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saami

Nagu eelpool märgitud, tuleb kohtust hagiavalduse saamisel oma õiguste eest aktiivselt seista.

Täitemenetluse kuludeks on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.

Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus kohtutäituri tegevusele esitatakse esmalt kohtutäiturile endale.

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus määrusega. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamiseks tuleks valmis olla vajadusel järgmiste dokumentide esitamiseks:

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.

Elatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

Elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas

1. maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
2. hagiavaldus (elatishagi).

Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus siis, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kinnisasjade ja vallasasjade omandi tekkimine on reguleeritud erinevalt. 

Üldjuhul peavad isikud notari poole pöördudes võtma kaasa ainult isikut tõendavad dokumendid ja vajadusel volikirjad, ülejäänud andmed ja dokumendid saab notar tehes päringuid erinevatesse registritesse ja andmebaasidesse e-notari infosüsteemi vahendusel.

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse.