Kiirelt kätte

Kui kaks füüsilist isikut elavad koos, kuid ei ole abielus, siis ei kohaldu nendevahelistele suhetele perekonnaseaduses toodud abielulistele suhetele kohalduvad sätted.

Abiellumiseks tuleb notarile esitada abiellumisavaldus.

Abielu sõlmimisel valib isik kas uue perekonnanime või säilitab vana perekonnanime. Uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine, milleks on ühe abikaasa enne abielu kantud nimi. Samuti võib uus perekonnanimi koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ning sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.

Kui elatise maksja elab Venemaal või Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.

Õigusloome

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas

1. maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
2. hagiavaldus (elatishagi).

Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Omand on küll põhiseadusega kaitstud õigus, kuid igasugune õigus on piiratud seadustega või teiste isikute õigustega. Ühiskonnas eksisteerib seega erinevate õiguste tasakaal.

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus siis, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, tuleb pöörduda kohtusse. Kohus mõistab lahutatud abikaasalt teise (õigustatud) abikaasa nõudel välja elatise.

Elatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

Dokument, mida soovitakse kasutada välisriikides, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, ei kuulu apostilliga kinnitamisele. Õigusabilepingud on Eestil sõlmitud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga. Õigusabilepingud saab leida järgmiste linkide kaudu: 

Eesti õigussüsteemis jagunevad süüteod kaheks: kuritegudeks ja väärtegudeks, mida reguleerib peamiselt Karistusseadustik. 

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Eestkostetava nõusolek vajalik ei ole.

Selleks, et esitada kohtule ettevõtte vastu pankrotiavaldust, tuleb Teil kontrollida järgmiste oluliste asjaolude esinemist.

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asjal on kokkulepitud omadused ja seda saab kasutada sihtotstarbeliselt.

Ostjale üleantav asi peab vastama kõigile tingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi puhul tuleb arvestada, et see on samuti täitmiseks ja selle alusel saab algatada täitemenetluse.

Nagu eelpool märgitud, tuleb kohtust hagiavalduse saamisel oma õiguste eest aktiivselt seista.