Kiirelt kätte

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Perekonnaseaduse /§ 73/ kohaselt, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu la

Vanuse või terviseseisundi tõttu ülalpidamisnõude korral tuleb maksta nii kaua, kuni ülalpidamist saama õigustatud isikult, ja niisuguses ulatuses, milles ülalpidamist saama õigustatud isikult, ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. /PKS § 73 lg 2/

Suhtlusõiguse tagamise taotluse täitmise juhend EST
Suhtlusõiguse tagamise taotlus EST

Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kui vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel.

Elatise saamiseks on õigustatud (hageja/avaldaja) alaeline laps, tema esindaja (vanem) esitab dokumendid lapse nimel

Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

Elatise nõude saab esitada  alates elatise väljamõistmiseks hagi/avalduse esitamisest.  Hagimenetluses võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kui Teie laps on alaealine ning Teile kuulub hooldusõigus lapse suhtes, siis esitate elatishagi Teie kui lapse seaduslik esindaja. Hagi tuleb aga esitada lapse nimel, kuna 1.

Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, pöörduge kohtutäituri poole. 

Elatise miinimummäär on alates 1.01.2022. aastast seotud lahti n-ö miinimumpalgast, mis seni iga-aastaselt elatist tõstis. HUGO jurist Vahur Kõlvart selgitab uue süsteemi olemust allpool.

Miinimumelatis koosneb edaspidi viiest erinevast komponendist. 

Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, pöörduge kohtutäituri poole. Kohus mõistab elatise välja igakuiste maksetena.

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

NB! Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. 

Vanema hooldusõigus tähendab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

• Ühise hooldusõiguse korral vanemad lahendavad lapse elukoha küsimuse ühiselt,
• ainuhooldusõiguse korral otsustab hooldusõiguslik vanem mh lapse elukoha üle.
• vaidluse korral lapse elukoha küsimuse lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse:

Vanem esindab last üksinda, kui:

• tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või
• talle on selles konkreetses asjas PKS § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud.

• Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.