Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ HUGO.
1. Tulumaks:
- Eestis ei maksustata kingitusi tulumaksuga, kuid kinkijal või kingisaajal võib tekkida kohustus deklareerida kingitus maksudeklaratsioonis teatud juhtudel (nt kui kingitus on seotud ettevõtlusega).
2. Kinnisvara kinkimine:
Loe edasiAbielu lahutades võivad abikaasad säilitada abielu ajal kantud perekonnanime, taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime või taastada esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime.
Loe edasiMaakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi tsiviilvaidlusi.
Loe edasiHalduskohtusse saab eraisik pöörduda erinevate avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks. Näiteks saab halduskohtusse pöörduda omandireformi ja maareformiga seotud vaidlustes, kodakondsus- ja migratsiooniküsimustes, samuti riigihangete, ehituse ja planeerimisega ning riigivastutusega seonduvates vaidlustes.
Loe edasiKinnisasja omanik võib vabalt müüa või muul moel võõrandada temale kuuluva hüpoteegiga koormatud kinnisasja.
Loe edasiOmand on põhiseadusega kaitstud õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on omaniku õiguslik võim talle kuuluva asja üle.
Loe edasiTäiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral sai viimast korda arvesse võtta 2023. a eest esitatavas tuludeklaratsioonis. Alates 2024. a-st täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise eest ei ole.
Loe edasiTöövõtuleping on võlaõigusseadusega reguleeritud leping, mille kohaselt on lepingu poolteks tellija ja töövõtja. Töövõtlepinguga kohustub töövõtja tellija nõudel ja kokkuleppele osutama mingi konkreetse teenuse või tegema kindlaks määratud asja või toote.
Loe edasiLähenemiskeeld on õiguslik meede, mida saab kasutada isiku kaitsmiseks ähvarduste, vägivalla või muude ohtude eest. Lähenemiskeeldu saab kohaldada nii kriminaalmenetluses kui tsiviilkohtu menetluses.
Loe edasiServituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma (näiteks mitte rajama kinnistu teatud alale
Loe edasiPärand avaneb pärandaja surma korral. Pärandi avanemisel läheb pärandvara automaatselt üle kõigile isikutele, kes seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi on õigustatud pärima.
Loe edasiJuhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädev organ (koosolek või nõukogu) peab vastu võtma juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsuse. Ametiaja pikendamise otsuse saab teha juhul, kui volitused ei ole veel lõppenud.
Loe edasiLepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus).
Loe edasiVõlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on kehtetu ja seda asendab alates 01.07.2022.
Loe edasiMajandusaasta aruande esitamine registrile on kohustuslik.
Loe edasiKohtusse pöördumisega kaasnevad reeglina menetluskulud, mis jagunevad kohtukuludeks (riigilõiv, kautsjon, asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälisteks kuludeks (nt menetlusosaliste esindajate/nõustajate kulud).
Loe edasiTöötaja varalise vastutuse kokkuleppe eesmärk on hüvitada tööandjale tekitatud kahju.
Loe edasiKinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega (vallasasjad, mis, olemata peaasja osad, teenivad peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks on viiuli päraldiseks poogen
Loe edasiTulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
Loe edasiPärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest.
Loe edasi