Elatis täisealiseks saanud lapsele

Tere Laps sai maikuus 18.aastaseks. Siiani on emast-lapsest eraldi elanud isa tasunud vabatahtlikult elatisraha ema kontole. Isa kohtub lapsega ühe päevakese 3-4x aastas. 18.aastaseks saamise kuul andis isa lapsele sularahas elatisraha suuruse summa ja nimetas selle sünnipäevakingiks. Ema kontole elatist ei ole laekunud. Laps on töövõimetu ja õpib erivajadustega lastele mõeldud kutseõppeasutuses, kus omandab kutsekeskharidust (lõppemas on esimene aasta). Nädala keskel elab laps kooli ühiselamus, kuna kool asub elukohast kaugel. Nädalavahetustel on ema juures kodus. Iseseisvalt "laps" elanud ei ole ja puude tõttu vajab tuge, sh rahalist tuge ilmselt elu lõpuni. Kas isa peaks elatist jätkama ja kuidas peaks ema edasi toimetama? Nii emal, kui lapsel puudub isaga kontakt kohtumiste vahelisel ajal.

Elatist täisealisele lapsele lahendatakse sarnaselt muu abivajava täisealise alaneja või üleneja sugulasega, kes ei ole võimeline ise endale ülalpidamist hankima. Menetluslikult on elatise saajaks ja vajadusel kohtus hagejaks laps ise. Elatise suuruse määramisel lähtutakse perekonnaseaduse § 99, mille kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, võttes arvesse ka § 102 ja 103 sätestatut, mille kohaselt on võimalik arvesse võtta kohustatud isiku majanduslikku seisundit ja õigustatud isiku käitumist.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et tavapäraselt on lapsel kaks ülalpidamiskohustusega vanemat ja kui ei esine mõjuvaid põhjusi peavad mõlemad panustama võrdselt, ehk ühelt vanemalt saab küsida pool kõigi eluvajaduste katmiseks vajaminevast summast.

Ka täisealise lapse ülalpidamises on parim lahendus kokku leppida ja leida mõlemaid pooli rahuldav kompromiss. Kui seda ei õnnestu saavutada tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse.