Mis on varaühisus?

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub teile mõlemale võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peate tegema ühiselt. Abielu kestel omandatud vara läheb teie ühisomandisse, moodustades ühisvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:

•  isiklikud tarbeesemed;
•  enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
•  abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
•  lahusvara arvel omandatud vara (nt vara, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud vara müügist saadud raha eest).

Ühisvaraga tehtavates tehingutes peate osalema koos või peab olemas olema teise abikaasa nõusolek, välja arvatud enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehing tühine. Kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutate nende täitmise eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa tehingu tegi. Kui te enam ei soovi ühisvarasuhet, siis saate abieluvaralepinguga valida lahusvarasuhte või juurdekasvu tasaarvestamise varasuhte. Abieluvaralepinguga võib aga ka ühisvarasuhet piirata ja kokku leppida, et teatud esemed kuuluvad ühe abikaasa lahusvara hulka. Perekonna huvides võib varaühisuse teatud juhtudel lõpetada kohtuotsusega. Kui abikaasad lahutuse korral vaidlevad, kas konkreetne ese kuulub ühis- või lahusvara hulka, siis loetakse see ühisvara hulka kuuluvaks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud. Eeldatakse, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel, kuid vaidluse korral võib pöörduda ka kohtusse. Kohtusse pöördumise kohta saate täpsemalt lugeda siit.