Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, nn. Brüssel IIa määruse alusel

 

Kui kostja elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus vastava välisriigi pädevale kohtule vastavalt kostja elukohale.

  

Õigusloome

 

Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, sõlmitud Brüsselis 27.11.2003, leiate siit. Määrus jõustus 01.03.2005. Määrusel ei ole tagasiulatuvat jõudu e. seda saab rakendada kohtuotsustele, mis on tehtud alates 01.03.2005. Määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, välja arvatud Taani.

 

Antud määruse kohta avaldatud praktiline juhend on kättesaadav siit.

 

Välisriigi kohus võib abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:

  • selline tunnustamine on oluliselt vastuolus välisriigi avaliku korraga, 
  • see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole edastatud kostjale küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud,
  • see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise menetluse käigus selles välisriigis,
  • see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade asjaosaliste vahel, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks välisriigis.

 

Välisriigi kohus võib vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:

  • selline tunnustamine on oluliselt vastuolus välisriigi avaliku korraga, võttes arvesse lapse parimaid huve,
  • see on tehtud last ära kuulamata, rikkudes olulisi protsessiõiguse põhimõtteid välisriigis, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel,
  • see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edastatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud,
  • iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata,
  • see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud välisriigis,
  • see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel et hilisem kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks välisriigis,
  • ei järgita määruse artiklis 56 sätestatud menetlust.

 

Millistele kohtuotsustele laieneb?

 

Määrus rakendub kohtuotsustele, mis on tehtud alates 01.03.2005. Määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, välja arvatud Taani.

 

Määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitlevate tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes:

  • abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine,
  • vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või äravõtmine.

 

Eelnimetatud vanemliku vastutuse küsimused võivad käsitleda eelkõige järgmist:

  • eestkosteõigus ja suhtlusõigus,
  • eestkoste, hooldus ja samalaadsed instituudid,
  • sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutab lapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last,
  • lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse,
  • meetmed lapse kaitseks, mis käsitlevad lapse vara haldamist, säilitamist või käsutamist.

 

Määrust ei kohaldata järgmiste juhtumite suhtes:

  • põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine,
  • lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavad meetmed või lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühistamine,
  • lapse nimi ja eesnimed,
  • emantsipatsioon,
  • ülalpidamiskohustus,
  • usaldusomand või pärimine,
  • laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed.

 

Taotlemine

 

Kui kostja elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus vastava välisriigi pädevale kohtule vastavalt kostja elukohale. Pädeva kohtu andmed leiate siit, valides esmalt kaardilt riigi ning sisestades kostja elukoha munitsipaliteedi (näiteks: linn, küla, alev vms) või postiindeksi.

 

Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks saatke pädevale kohtule järgnevad dokumendid:

  • taotlus välisriigi kohtule tõlgituna vastava riigi keelde - täpsem info alljärgnevalt;
  • Eesti kohtu otsuse kinnitatud koopia ning välisriigi kohtu nõudmisel ka kinnitatud tõlge vastava riigi keelde;
  • tunnistus (sertifikaat) määruse nr 2201/2003 lisa I (abieluasjade puhul) või lisa II (vanemliku vastutuse puhul) alusel – selle väljastab Teile vastava riigi keeles I astme otsuse teinud Eesti kohus;
  • kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, siis on lisaks vaja sellise dokumendi originaali või tõestatud koopiat, mis tõendab menetluse algatamist käsitleva või samaväärse dokumendi kättetoimetamist ilmumata jätnud poolele või mis tahes dokumendi, mis osutab, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud.

 

Taotluses välisriigi kohtule tuleb näidata taotleja ja kostja isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ning konto omaniku nimest – palume pöörduda panga poole ning küsida antud välisriigist ülekande saamiseks / tegemiseks vajalikke andmeid (näiteks SWIFT ja IBAN koodid, panga juriidiline nimi ja aadress jne). Taotluse näidise leiate siit.

 

Soovitame endale jätta kõigist eelnimetatud dokumentidest koopiad.

 

Kui välisriigi kohus peaks lisaks vajama täiendavaid dokumente, siis ta määrab tähtaja nende esitamiseks ning teavitab Teid sellest.

 

Mis edasi saab?

 

Kui välisriigi kohus on teinud tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse, edastatakse otsus Teile. Juhul kui on tegu tunnustamise otsusega, on üldjuhul määrusele lisatud ka täitemenetluse algatamise info. Tunnustatud kohtuotsuse täitmise korda reguleerib välisriigi seadus. Infot täitemenetlusest välisriigis võite leida siit valides paremalt tulbast Teid huvitava riigi lipp.

 

Infot vanemliku vastutusega seotud teemadel välisriigis võite leida siit valides paremalt tulbast Teid huvitava riigi lipp. Infot abielulahutusest välisriigis võite leida siit valides paremalt tulbast Teid huvitava riigi lipp.

 

Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kohtuotsuse tunnustamine antud määruse alusel on mõnevõrra aeganõudev protsess. Kui Teil tekib pärast välisriigi kohtule tunnustamise taotluse esitamist küsimusi või probleeme, võite alati esitada kohtule otse või Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse kaudu järelepärimise, et teada saada kaugel asjaga ollakse.

 

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, 6 208 186 ning 6 208 190, e-posti teel central.authority[A]just.ee.