Eesti juristide liidu küsimused

Kas võib nõuda abikaasalt endale ülalpidamist, kui abikaasad elavad lahus, aga abielu on lahutamata?

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab seejuures tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks.

Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena ülaltoodut arvestades. Kui palju? Abikaasade elutingimused ja ülalpidamiskulude suurus võivad olla väga erinevad, sõltuvalt mh abikaasade varalisest seisust.

NB! Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta:

- suudab end ise ülal pidada või

- kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

Seega, ülalpidamisnõudeks on alust siis, kui lahus elaval abikaasal puudub sissetulek või see ei ole tema tavapäraste eluvajaduste rahuldamiseks piisav ning tal puudub ka selline vara, mille realiseerimise arvel saaks katta oma kulusid (ning abikaasa ei ole lahuselu põhjustanud ise oma käitumisega).

Kui pärast lahutust jääb üks abikaasa lapsega koju, kas teine peab teda ikka üleval pidama?

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. /perekonnaseaduse § 72/

Kui pärast lahutust jääb üks abikaasa lapsega koju, kas teine peab teda ikka üleval pidama?

Kas võib nõuda abikaasalt endale ülalpidamist, kui abikaasad elavad lahus, aga abielu on lahutamata?

NB! Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta:

- suudab end ise ülal pidada või

- kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

Mille alusel arvutatakse maamaks?

Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. /täiendavalt: MaaMS § 1/

Milline tulu maksustatakse tulumaksuga?

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, näiteks – töötasu, kasu vara võõrandamisest, üüritulu jne. /täiendavalt: TuMS alates § 6, 12/

Elame elukaaslasega vabalt koos juba aastaid. Mis siis juriidilises mõttes muutuks, kui me abielu registreeriksime? Kas midagi muutub ka meie laste suhtes?

SA Õigusteenuste Büroo

märts 2013

Kui mees ja naine elavad koos, kuid ei ole abielus, siis ei kohaldu nendevahelistele suhetele perekonnaseaduses toodud abielulistele suhetele kohalduvad sätted. Kui neil on lapsed, siis perekonnaseaduses laste ja vanemate kohta sätestatud õigused ja kohustused kohalduvad neile olenemata sellest, kas nad on abielus või mitte.

Perekonnaseadus sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Abikaasad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetulekute hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks. Siiski ei saa abikaasa nõuda kohtu kaudu teiselt abikaasalt eelpool toodud kohustuste täitmist. Kui teine abikaasa ei täida nimetatud kohustusi, saab see olla aluseks abielu lahutamiseks.

Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

Abikaasadel tekib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Solidaarne vastutus tekib vaid siis, kui ühe abikaasa poolt võetud kohustus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra.

Abiellumisel on abikaasadel võimalik valida nende vahel abiellumise hetkest kehtima hakkav varasuhte liik. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.

Abikaasade vahelisi varasuhte liike on kolm: varaühisuse varasuhe, vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ja varalahususe varasuhe.

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Seega seob varaühisus abikaasad majanduslikult tugevasti. Ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja õigusi käsutavad abikaasad ühiselt.

Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). See varasuhe ei seo abikaasasid majanduslikult nii tugevalt kui varaühisuse varasuhe, kuid annab siiski majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised. Abielu kestel omandatud varaga teevad abikaasad tehinguid iseseisvalt, välja arvatud perekonna ühise eluasemega ja ka ühe abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumiga tehingu tegemine nõuab teise abikaasa nõusolekut.

Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.

Pärimisseaduse kohaselt on abikaasa surma korral tema esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks tema lapsed ja abikaasa. Vabaabielukaasa seadusjärgseks pärijaks ei ole.

Nüansse ja erisusi on seadustes veelgi.

Kindlasti selgitatakse tekkivaid õigusi ja kohustusi teile abiellumisavalduse esitamisel, täiendavate küsimuste korral on alati õigus pöörduda vastavale õigusalasele konsultatsioonile. Abielu sõlmimise kinnitamiseks pädevad on Eestis perekonnaseisuameti vastavad ametnikud, notarid ja vaimulikud.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus lapse elatisnõudes?

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses kohtus.

Avalduse saab esitada juhul, kui:
• elatist nõutakse alaealisele lapsele;
• vanem, kes peab elatist maksma, on kantud lapse sünniakti;
• elatise suurus, mida nõutakse, ei ületa 200 eurot kuus.

Kes peab tagama lapse ülalpidamise?

SA Õigusteenuste Büroo

märts 2013

Lapse ülalpidamise eest vastutavad eelkõige mõlemad vanemad.

Võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Kui vanemate sissetulek ja varaline seisund on erinev, siis osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (RKTKo 3-2-1-118-12).

Vanem on kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.

Mis on hoonestusõigus?

Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.

Hagile vastamine

SA Õigusteenuste Büroo

jaanuar 2013

Kui Teie vastu on esitatud hagi (st olete kostja) ja kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, siis kohus toimetab kostjale kätte hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega.

MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE

Kohus võib menetlusdokumente kätte toimetada mitmel erineval moel. Alltoodud on mõned näited kättetoimetamise viisidest, täpsemalt vaata tsiviilkohtumenetluse seadustik, alates § 306 (seadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122012018).

Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine

Kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse:
1) kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
2) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
3) adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
4) muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
5) Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee.

NB! Kohus võib teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Kohus avaldab adressaadi oletataval virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel teavituse võimaluse korral viisil, mille kohaselt teavitus ei ole muule isikule peale adressaadi nähtav.

Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311¹.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel

Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kättetoimetamist enda korraldamisel. Menetlusosaline võib menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel.

Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus kättetoimetamist korraldavale menetlusosalisele kättetoimetatava menetlusdokumendi kohtu pitseeritud ümbrikus ja kohtule tagastamisele kuuluva kättetoimetamisakti vormi ning selgitab kohtule teadvalt valeandmete esitamise tagajärgi.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 315¹.

Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Kohtu määruse alusel võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui kostja aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil (sellekohane teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, www.ametlikudteadaanded.ee). Kui kostjat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Menetlusdokumendi võib kostja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavale korteriühistule, kus kosja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või kostja üürileandjale, samuti ka kostja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostjal on kohustus hagile kirjalikult vastata kohtu määratud tähtpäevaks.

Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama järgmist:

1. kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;

2. kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;

3. esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;

4. kas ta soovib esitada vastuhagi;

5. kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud;

6. kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;

7. kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused tuleb esitatada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik esitada kirjalikku vastust määratud tähtpäevaks, siis võib avalduse edastada kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil, aga seda ainult tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.

Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt. Dokument peab siis olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada.

Nii hagejal kui kostjal on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Mõlemad määravad ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

ÕIGUSABI

Kui vajate kohtumenetluses õigusabi (nt hagile vastuse koostamiseks, esinduseks kohtus vms), tegutsege kiiresti - otsige endale usaldusväärne õigusnõustaja. Vähekindlustatud isikutel on võimalik pöörduda esialgsele õigusnõustamisele SA Õigusteenuste Büroo poole (täpsemalt tingimused: www.otb.ee) või taotleda riigi õigusabi (tingimused: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011016, vt. http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale/riigi-oigusabi/).

NB! Ka nõustamisele pöördumisel tuleb hagile vastamiseks ette nähtud tähtaega ikka järgida, õigusabi poole pöördumine ei tähenda tähtaja järgimist või selle automaatset pikenemist. Kui tähtaega ei ole mõjuval põhjusel võimalik järgida, tuleks esitada kohtule taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks koos põhjendusega.

Arvestada tuleks ka sellega, et aega kulub asjaolude selgitamiseks ning avalduste/taotluste koostamiseks, tõendite kogumiseks jne. Seetõttu tuleb kohtust menetlusdokumentide saamisel tegutseda aegsasti.

LISAKS

Hagi saamisel on oluline muuhulgas kontrollida, kas:

· esiatud nõue ei ole aegunud,

· põhinõue, võimalikud intressid/viivised/leppetrahvid on arvestatud õigesti ja esitatud nõudel on ka alus (nt kas ikka tuleneb lepingust ja neid ei ole juba tasutud),

· on võimalik taotleda viivise/leppetrahvi vähendamist.

Oma taotlused tuleb esitada kohtule õigeaegselt ja seejuures ka põhjendada ning tõendada.

Kas kohalikul omavalitsusel on õigus/ kohustus kanda minu taotluse alusel juurdepääsutee valla teederegistrisse?

Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt teeseaduse §-le 11 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja metsateed. Riiklikus teeregistris võib kohaliku omavalitsuse ettepanekul registreerida ka avalikuks kasutamiseks määramata erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet. Riikliku teeregistri pidamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.08.2005 määruses nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus.“ Vastavalt nimetatud põhimäärusele koosneb register muuhulgas ka erateede andmebaasist. Määruse § 7 lg 3 kohaselt avalikuks kasutamiseks määramata erateede kohta võib erateede andmebaasi kanda sama määruse lg-s 2 sätestatud andmed või osa neist kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Registrisse andmete esitajaks on määruse § 9 kohaselt muuhulgas kohalike ja erateede osas kohalik omavalitsus ning vastavalt § 10 lg 1 p-dele 4 ja 5 on erateede registrisse kandmise aluseks nende erateede nimekiri.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 ja § 22 lg 1 p 37 kuuluvad volikogu ainupädevusse lisaks teistes punktides nimetatud küsimuste otsustamisele ka muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Teeseaduse § 5¹ kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri valla- või linnavolikogu otsusega.

Kohaliku omavalitsuse poolt võib eelpool toodust tulenevalt kanda teeregistrisse ka erateid. Konkreetne eratee teederegistrisse kandmise kord (missugused andmed ja missuguses mahus tuleb esitada jne) sõltub kõnealuse kohaliku omavalitsuse kehtestatud asjakohasest määrusest. Eratee registrisse kandmiseks on vajalik tee omaniku (ei oma seejuures tähtsust, kas see on juriidiline või füüsiline isik) avaldus. Seega isik, kes ei ole tee omanik, ei saa sellist avaldust esitada. Oluline on siiski märkida, et riiklikku teeregistrisse kantud andmetel on tulenevalt eelpool nimetatud määruse §-st 8 kõigest informatiivne tähendus.

Millistele nõuetele peab vastama tarbijale müüdav asi?

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt probleemideta.

Asi ei vasta tingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Müüja poolt üleantav asi peab vastama kõigile tingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.

Asi peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Nii peab akutrell võimaldama aukude puurimist, pesumasin pesu puhtaks pesema jne.

Asi ei vasta nõuetele, kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, gaasipaigaldistele ja nende ehitamisele jne).

Tarbijalemüügi korral kehtivad lisaks eelnevale asja vastavuse suhtes kõrgendatud nõuded. Tarbijale müüdav asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida tarbija võib mõistlikult eeldada. Asi on puudusega, kui see ei vasta reklaamitud omadustele, näiteks puudub kellal lubatud veekindlus.

Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenev puudus loetakse võrdseks asjast tuleneva tingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.

Sama kehtib, kui asja paigaldas tarbija ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.

Müüja ei vastuta nende asja puuduste eest, mis olid ostjale asja üleandmisel teada. Sellisel juhul eeldatakse ostjapoolset nõustumist puudustega ning ostjal puudub õigus esitada teadaolevate puuduste osas nõue.

Millistele nõuetele peab vastama tarbijale müüdav asi?

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt probleemideta.
Asi ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole lepingus kokkulepitud omadusi. Müüja poolt üleantav asi peab vastama kõigile lepingutingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.
Asi peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Nii peab akutrell võimaldama aukude puurimist, pesumasin pesu puhtaks pesema jne.
Asi ei vasta nõuetele, kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, gaasipaigaldistele ja nende ehitamisele jne).
Asi ei vasta lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või õigus, mida ta võib esitada. Näiteks võib asjal olla pandiõigus, millest tarbijat ei ole teavitatud.
Lepingutingimustele mittevastavusena käsitletakse ka seda, kui asi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil või sellise viisi puudumisel asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil.
Tarbijalemüügi korral kehtivad lisaks eelnevale asja vastavuse suhtes kõrgendatud nõuded. Tarbijale müüdav asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida tarbija võib mõistlikult eeldada. Asi on puudusega, kui see ei vasta reklaamitud omadustele, näiteks puudub kellal lubatud veekindlus.
Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenev puudus loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.

Sama kehtib, kui asja paigaldas tarbija ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
Müüja ei vastuta nende asja puuduste eest, mis olid ostjale asja üleandmisel teada. Sellisel juhul eeldatakse ostjapoolset nõustumist puudustega ning ostjal puudub õigus esitada teadaolevate puuduste osas nõue.

Katseaeg, töölepingu lõpetamine katseajal

Eeldatakse, et neli esimest töötamise kuud on katseaeg. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud kuni kaheksaks kuuks, siis on katseaeg pool lepingu kestusest. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Katseajal hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks. Töö iseloomust tulenevalt võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, täpsust jms. Katseajal võivad nii töötaja kui ka tööandja töölepingu 15-päevase etteteatamisega katseaja eesmärkide mittesaavutamise tõttu üles öelda.

Mis on põlvnemine?

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Põlvnemisest tulenevad ka ülalpidamiskohustused.

Eestkostja määramine. Kas eestkostja saab määrata ilma eestkostetava nõusolekuta?

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Üldjuhul on eestkostjaks füüsiline isik (täisealine piiramata teovõimega), kui sobivat füüsilist isikut ei leita, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, kuid eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel.

Testamendijärgne pärimine

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.

Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.

Pärimisprotsessi algatamine

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele, kellel on õigus see kas vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Tuleb silmas pidada, et isikute puhul, kes on surnud enne 1. jaanuari 2009, kehtib vastuvõtusüsteem: pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma, st esitama pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab. Kui pärija avaldust ei esita ega asu pärandvara valdama ega kasutama, ei loeta teda pärijaks.

Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõiguse ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega notari poolt.

Mis on pärimisregister?

Pärimisregister on elektrooniline riiklik register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute ja pärimisasjade kohta.

Pärimisregistri pidajaks on Harju maakohus. Pärimisregister alustas tegevust 1996. aasta 1. oktoobrist ning infot väljastatakse alates 1. jaanuarist 1997.

Pärimisregister juhindub oma töös 1. jaanuaril 2009 jõustunud pärimisseadusest ja justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrusest nr 53„Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord“.