Eesti juristide liidu küsimused

Kas riigilõivu saab tagasi nõuda ka apellatsiooni korral?

Riigilõivu tasuma kohustatud isik võib taotleda kohtult maksejõuetuse korral menetlusabi, milleks on muuhulgas ka riigilõivu tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Nimelt sätestab TsMS § 180 lg 1 punkt 2 järgmist: "Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.". Seega võib öelda, et seaduse tasandil on ettenähtud võimalus riigilõivu tasumiseks ka osamaksetena. Seejuures tuleb menetlusabi taotleda enne riigilõivu tasumist. Üldjuhul esitatakse vastav taotlus koos apellatsioonkaebusega, taotluse vorm on kättesaadav kohtute kodulehelt. Ühtlasi aga tuleks vaadata ka TsMS 18. peatüki 6. jaos sätestatud menetlusabi andmise tingimusi ja erisusi (§§ 180-193).

Mis puudutab teiselt apellandilt riigilõivu sissenõudmist, siis tuleb igal apellandil eraldi tasuda riigilõiv, mistõttu ei saa ühe apellandi riigilõivu sissenõuda teiselt. Vastavalt RLS § 57 lõikele 22 tasutakse tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seega ei pea kõik apellandid taotlema riigilõivu tasumist osamaksetena. See ei oleks ka mõeldav, kuivõrd menetlusabi andmine sõltub konkreetse isiku majanduslikust seisust.

Soovin esitada hagi lapse täieliku hooldusõiguse taotlemiseks. Kust mul tuleks alustada? Millised dokumendid ja kuhu esitada?

Hooldusõiguse osas vaidlused menetletakse huvitatud isiku avalduse alusel. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on keeruline protsess, kus tuvastatakse lapse ja vanemate emotsionaalset sidet lapsega ja soovi osaleda lapse kasvatamisest. Menetlusse kaasatakse KOV esindaja (reeglina lastekaitse spetsialist), lastele määratakse kohtu poolt advokaat, lisaks menetlusosalised ja nende esindajad. Avalduses tuleb põhistada, miks ja mis asjaoludel taotletakse ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõigust ning kuidas tagatakse lapsele teise vanemaga suhtlemine.

Sõltuvalt asjaoludest ei pea alati nõudma ainuhooldusõigust, võib näiteks taotleda ka otsustusõigust teatud asjade otsustamiseks (näiteks lapse elukoha ja kooli valiku otsustamiseks). Kuna hooldusõiguse vaidlused on keerukad, siis oleks hea, kui klient saaks vahetult konsultatsiooni juristilt või advokaadilt.

Kas kohalikul omavalitsusel on õigus/ kohustus kanda minu taotluse alusel juurdepääsutee valla teederegistrisse?

Teed registreeritakse üldjuhul riiklikus teeregistris. Vastavalt teeseaduse §-le 11 registreeritakse teeregistris riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja metsateed. Riiklikus teeregistris võib kohaliku omavalitsuse ettepanekul registreerida ka avalikuks kasutamiseks määramata erateed. Riikliku teeregistri vastutavaks töötlejaks on Maanteeamet. Riikliku teeregistri pidamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.08.2005 määruses nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus.“ Vastavalt nimetatud põhimäärusele koosneb register muuhulgas ka erateede andmebaasist. Määruse § 7 lg 3 kohaselt avalikuks kasutamiseks määramata erateede kohta võib erateede andmebaasi kanda sama määruse lg-s 2 sätestatud andmed või osa neist kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Registrisse andmete esitajaks on määruse § 9 kohaselt muuhulgas kohalike ja erateede osas kohalik omavalitsus ning vastavalt § 10 lg 1 p-dele 4 ja 5 on erateede registrisse kandmise aluseks nende erateede nimekiri.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 ja § 22 lg 1 p 37 kuuluvad volikogu ainupädevusse lisaks teistes punktides nimetatud küsimuste otsustamisele ka muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Teeseaduse § 5¹ kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri valla- või linnavolikogu otsusega.

Kohaliku omavalitsuse poolt võib eelpool toodust tulenevalt kanda teeregistrisse ka erateid. Konkreetne eratee teederegistrisse kandmise kord (missugused andmed ja missuguses mahus tuleb esitada jne) sõltub kõnealuse kohaliku omavalitsuse kehtestatud asjakohasest määrusest. Eratee registrisse kandmiseks on vajalik tee omaniku (ei oma seejuures tähtsust, kas see on juriidiline või füüsiline isik) avaldus. Seega isik, kes ei ole tee omanik, ei saa sellist avaldust esitada. Oluline on siiski märkida, et riiklikku teeregistrisse kantud andmetel on tulenevalt eelpool nimetatud määruse §-st 8 kõigest informatiivne tähendus.

Millistele nõuetele peab vastama tarbijale müüdav asi?

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt probleemideta.
Asi ei vasta tingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Müüja poolt üleantav asi peab vastama kõigile tingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.
Asi peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Nii peab akutrell võimaldama aukude puurimist, pesumasin pesu puhtaks pesema jne.
Asi ei vasta nõuetele, kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, gaasipaigaldistele ja nende ehitamisele jne).
Tarbijalemüügi korral kehtivad lisaks eelnevale asja vastavuse suhtes kõrgendatud nõuded. Tarbijale müüdav asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida tarbija võib mõistlikult eeldada. Asi on puudusega, kui see ei vasta reklaamitud omadustele, näiteks puudub kellal lubatud veekindlus.
Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenev puudus loetakse võrdseks asjast tuleneva tingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.

Sama kehtib, kui asja paigaldas tarbija ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
Müüja ei vastuta nende asja puuduste eest, mis olid ostjale asja üleandmisel teada. Sellisel juhul eeldatakse ostjapoolset nõustumist puudustega ning ostjal puudub õigus esitada teadaolevate puuduste osas nõue.

Millistele nõuetele peab vastama tarbijale müüdav asi?

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt probleemideta.
Asi ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole lepingus kokkulepitud omadusi. Müüja poolt üleantav asi peab vastama kõigile lepingutingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.
Asi peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Nii peab akutrell võimaldama aukude puurimist, pesumasin pesu puhtaks pesema jne.
Asi ei vasta nõuetele, kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, gaasipaigaldistele ja nende ehitamisele jne).
Asi ei vasta lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või õigus, mida ta võib esitada. Näiteks võib asjal olla pandiõigus, millest tarbijat ei ole teavitatud.
Lepingutingimustele mittevastavusena käsitletakse ka seda, kui asi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil või sellise viisi puudumisel asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil.
Tarbijalemüügi korral kehtivad lisaks eelnevale asja vastavuse suhtes kõrgendatud nõuded. Tarbijale müüdav asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida tarbija võib mõistlikult eeldada. Asi on puudusega, kui see ei vasta reklaamitud omadustele, näiteks puudub kellal lubatud veekindlus.
Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenev puudus loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.

Katseaeg, töölepingu lõpetamine katseajal

Eeldatakse, et neli esimest töötamise kuud on katseaeg. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud kuni kaheksaks kuuks, siis on katseaeg pool lepingu kestusest. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Katseajal hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks. Töö iseloomust tulenevalt võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, täpsust jms. Katseajal võivad nii töötaja kui ka tööandja töölepingu 15-päevase etteteatamisega katseaja eesmärkide mittesaavutamise tõttu üles öelda.

Mis on põlvnemine?

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Põlvnemisest tulenevad ka ülalpidamiskohustused.

Eestkostja määramine. Kas eeskostja saab määrata ilma eeskostetava nõusolekuta?

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Üldjuhul on eestkostjaks füüsiline isik (täisealine piiramata teovõimega), kui sobivat füüsilist isikut ei leita, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, kuid eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel.

Testamendijärgne pärimine

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse muutmiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha ka testamendi.
Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.
Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.

Pärimisprotsessi algatamine

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele, kellel on õigus see kas vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Tuleb silmas pidada, et isikute puhul, kes on surnud enne 1. jaanuari 2009, kehtib vastuvõtusüsteem: pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma, st esitama pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab. Kui pärija avaldust ei esita ega asu pärandvara kasutama, ei loeta teda pärijaks.

Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõiguse ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega notari poolt.

Mis on pärimisregister?

Pärimisregister on elektrooniline riiklik register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute ja pärimisasjade kohta.

Pärimisregistri pidajaks on Harju maakohus. Pärimisregister alustas tegevust 1996. aasta 1. oktoobrist ning infot väljastatakse alates 1. jaanuarist 1997.

Pärimisregister juhindub oma töös 1. jaanuaril 2009 jõustunud pärimisseadusest ja justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrusest nr 53„Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord“.

Mis on elatisabi?

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.

Elatisabi saamise eelduseks on kohtult elatise väljamõistmise taotlemine maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Kui taotlete elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses, on elatisabi taotlemise aluseks makseettepaneku määrus. Kui taotlete elatise maksmist hagimenetluses, peate elatisabi taotlemiseks kohtule esitama hagi tagamise taotluse, kus taotlete seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ehk kostja kohustamist kohtumenetluse ajal elatist maksma. Kui kohus hagi tagamise taotluse rahuldab, on hagi tagamise määrus elatisabi taotlemise aluseks.

Elatisabi saamiseks peate esmalt pöörduma kohtusse elatise väljamõistmiseks. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord.

Mis on riigipoolne menetlusabi?

Tegu on riigipoolse abiga ainult tsiviilkohtumenetluses, mille kohus määrab menetlusosalise taotlusel menetluskulude kandmiseks (samas kui riigi õigusabi antakse lisaks tsiviilkohtumenetlusele ka veel teistes kohtumenetlustes ja kohtuväliselt).

Menetlusabina võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:
1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest;
2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses;
4) vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või kohtumenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
5) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest;
6) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
7) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel osaliselt või täielikult lepitusmenetluse kuludest TsMS § 4 lõikes 4 sätestatud juhul.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus?

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Mis on elatis?

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks on täisealine laps õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi, ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Elatist saab nõuda lapse vanemalt. Kui vanem elatist vabatahtlikult ei maksa, pöörduge kohtusse. Kui olete juba pöördunud kohtusse, kuid kohtuotsust ei ole veel tehtud, on Teil võimalik saada riigilt ajutist abi elatisabi seaduses ettenähtud korras. Elatisabist on võimalik täpsemalt lugeda siit.

Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse.

Abikaasade varalised õigused

Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Need tulenevad abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite.
Abiellumisavaldust tehes saate valida, kas teile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui te jätate avalduses abieluvarasuhte valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võite muuta kuni abielu sõlmimiseni – selleks esitage abielu sõlmijale ühine avaldus. Ka hiljem saate varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga.

Enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul kehtib edasi valitud varasuhe - kui abikaasad ei ole abieluvaralepinguga määranud teisiti, kehtib varaühisus.

Kus saab abielu lahutada?

Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, notari juures või kohtus.

Mis on pankrot?

Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtuotsusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga. Ajutisest makseraskusest saame kõneleda näiteks siis, kui isik ei suuda tasuda võlgnevust küll kokkulepitud ajaks, kuid ta suudaks seda teha näiteks järgneva paari kuu jooksul temale laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Mitteajutine suutmatus tasuda enda võlgnevus tähendab seega isiku võimetust pikema perioodi vältel tasuda oma kohustusi, kuna tal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid ja nende laekumist ei ole ka lähiajal oodata.

Mis on riigi õigusabi?

Riigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat. Riigi õigusabi antakse kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades), kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades), täitemenetluses, haldusmenetluses, teistmismenetluses, õigusdokumendi koostamises või muus õigusalases nõustamises või esindamises. Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik. See ei tähenda tingimata täiesti tasuta teenust. Näiteks võidakse Teile õigusabi määramisel panna kohustus tasuda osaliselt ise või maksta õigusabikulud osaliselt või täielikult tagasi pärast kohtuvaidluse lõppu.
Tasuta selgitusi riigi õigusabi võimaluste kohta annavad ka advokaadibürood.

Kuidas halduskohtusse pöörduda?

Menetlus halduskohtus toimub halduskohtumenetluse seadustiku normide kohaselt.

Eesti Vabariigis on kaks esimese astme halduskohut – Tallinna ja Tartu halduskohtud. Teises kohtuastmes eraldi halduskohtuid pole ja esimese astme kohtu otsused vaidlustatakse ringkonnakohtus. Halduskohtute tööpiirkonnad on järgmised:
• Tallinna Halduskohus – Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Pärnu ja Saare maakond;
• Tartu Halduskohus – Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

Halduskohtu poole pöördumiseks tuleb isikul esitada kaebus või protest. Viimast saab esitada halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.

Kaebus või protest esitatakse halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse või protestitakse. Kaebus või protest mitme asutuse, ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale, kelle asu- või teenistuskoht on erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse kaebuse või protesti esitaja valikul ühe asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi. Kui mitme asutuse, ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamise korral asuvad asutuste, ametnike või muude isikute asu- või teenistuskohad ühe halduskohtu tööpiirkonnas, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondades, märgib kaebuse esitaja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui kaebuse esitaja seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus. Kaebus avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitatakse halduskohtule avaldaja elu- või asukoha järgi.

Kaebus tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb märkida:
1) halduskohtu nimetus;
2) kaebuse esitaja ning esinda nimi ja aadressid ning sidevahendite andmed;
3) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue. Kaebusega võib taotleda:
- haldusakti või selle osa tühistamist;
- peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist;
- haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist;
- avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist;
- avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.
4) kaebust põhjendavad asjaolud;
5) kaebusele lisatud dokumentide loetelu;
6) kaebuse esitaja peab kaebuses märkima, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastasel korral loetakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;

Kaebuses haldusakti või toimingu peale märgitakse lisaks eeltoodule:
1) asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ameti- või teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse;
2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
3) põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane;
4) milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust.

Kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses märgitakse lisaks kaebuse aluseks olevad asjaolud.

Kaebuses mittevaralise kahju hüvitamiseks võib nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Tähtis on rõhutada, et üldjuhul on halduskohtusse pöördumise aeg lühike – reeglina on selleks 30 päeva alates haldusakti teatavakstegemisest. Kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

Kaebus koos ärakirjadega esitatakse vastavalt menetlusosaliste arvule. Koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta.

Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud kaebusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi. Kui kaebuse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.