Kas riigilõivu saab tagasi nõuda ka apellatsiooni korral?
Riigilõivu tasuma kohustatud isik võib taotleda kohtult maksejõuetuse korral menetlusabi, milleks on muuhulgas ka riigilõivu tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Nimelt sätestab TsMS § 180 lg 1 punkt 2 järgmist: "Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.". Seega võib öelda, et seaduse tasandil on ettenähtud võimalus riigilõivu tasumiseks ka osamaksetena. Seejuures tuleb menetlusabi taotleda enne riigilõivu tasumist. Üldjuhul esitatakse vastav taotlus koos apellatsioonkaebusega, taotluse vorm on kättesaadav kohtute kodulehelt. Ühtlasi aga tuleks vaadata ka TsMS 18. peatüki 6. jaos sätestatud menetlusabi andmise tingimusi ja erisusi (§§ 180-193).
Mis puudutab teiselt apellandilt riigilõivu sissenõudmist, siis tuleb igal apellandil eraldi tasuda riigilõiv, mistõttu ei saa ühe apellandi riigilõivu sissenõuda teiselt. Vastavalt RLS § 57 lõikele 22 tasutakse tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seega ei pea kõik apellandid taotlema riigilõivu tasumist osamaksetena. See ei oleks ka mõeldav, kuivõrd menetlusabi andmine sõltub konkreetse isiku majanduslikust seisust.