pärimisest kõrvalehoidmine

Tere!
Olukord selline: abikaasadel oli abielu ajal soetatud korter - ühisvara. Peale mehe surma esitas naine notarile pärimisavalduse, pärimisele kutsus notar ka surnud abikaasa kaks poega esimesest abielust (ühiseid lapsi ei ole). Pojad ei ole huvitatud pärandist, väldivad kokkusaamist, üks viibib neist teadmata ajaks kinnipidamisasutuses ja teine välismaal.
Korteri ülalpidamine on naisele ülejõukäiv, ta sooviks vahetada selle väiksema elamispinna vastu, kuid mingit tehingut üksinda teha ei saa.
Kuidas sellist pärimist lõpetada?

Tere

Kuna küsimusest ei selgu, millises staadiumis pärimismenetlus on, saame vastata järgmist:
kui surnud abikaasa pojad ei ole pärandist huvitatud, tuleks neil kummalgi teha vastav avaldus notarile pärandist loobumiseks. Pärimisseaduse § 119 lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg 3 kuud (siiski on notaril õigus pärima õigustatud isiku avalduse alusel mõjuva põhjuse olemasolul kas pikendada tähtaega või määrata uus tähtaeg). Juhul, kui pärima õigustatud isik elab välismaal, tuleb tal pärandist loobumise avaldus teha välisriigi notari juures, kes vastavasisulise avalduse tõestab ning seejärel saadab Eestis pärimismenetlusega tegelevale notarile.

Samas - kui pojad on oma võimalikuks pärijaks saamisest teada saanud ning nimetatud tähtaja jooksul loobumise avaldust teinud ei ole, loetakse nad pärandi vastu võtnuks. Alles siis, kui kõik pärijad on välja selgitatud, saab menetluse lugeda lõppenuks ja notar saab välja anda pärimistunnistused.

Seega igal juhul tuleks Teil abikaasa poegadega suhelda, et leida olukorrale lahendus (kas siis pärandist loobumise või pärijateks vormistamise suhtes), vastasel juhul võibki pärimismenetluse läbiviimine kesta pikka aega.

Teadmiseks veel nii palju, et kuniks pärandist loobumise avaldusi ei tehta, on võimalik pöörduda kohtusse eesmärgiga rakendada pärandvara osas hoiumeetmeid. Praktikas enim kasutatud pärandvara hoiumeetmeks on pärandvara valitsemise
korraldamine, mille kohaselt pärandi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama pärandvara säilimise. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri.

Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo

Samas - kui pojad on oma võimalikuks pärijaks saamisest teada saanud ning nimetatud tähtaja jooksul loobumise avaldust teinud ei ole, loetakse nad pärandi vastu võtnuks. Alles siis, kui kõik pärijad on välja selgitatud, saab menetluse lugeda lõppenuks ja notar saab välja anda pärimistunnistused.

Täpselt nii ongi, et pojad on kutsutud pärimistunnstust vastu võtma, kuid nad ei tule.(üks neist maailma otsas ja teine teadmata ajani kinnipidamskohas - mõlemaga on õnnestunud suhelda ja mõlemad teatavad, et pole huvitatud pärandist, aega on!).
Kas mingi aja möödudes saab lugeda, et nad loetakse pärandiosast loobunuks kuna ei ilmu seda vastu võtma? Kas kohus saaks teha otsuse, et üle-elanud abikaasa võib korteri müüa ja esimese abielu poegade vastava pärandiosa saadavast müügihinnast hoiustada (kuhu?)

jätkuks varasemale:

Pärijaks saamiseks ei pea tegema avaldust pärandi vatusvõtmiseks. Kui pärandist loobumise tähtaeg on möödas, loobumisavaldust tehtud ei ole, siis ongi isik pärija.

Eelmises vastuses on info pärandvara hoiumeetmete rakendamise kohta.
Pärimisseadus käsitleb ka kaaspärijate õigussuhteid (PärS § 147 jj).
Täpsemalt pärimisseaduse 6.ptk (https://www.riigiteataja.ee/akt/13334158).

Edaspidi oleks soovituslik konkreetse tegevuskava otsustamiseks pöörduda õigusnõustamisele koos asjakohaste dokumenditega. Vajadusel on võimalik taotleda riigi õigusabi – täpsemalt saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -oigusabi/

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo