Ealtisnõudele vastuväide

Tere,

esitasin nõude elatise saamiseks summas 139euri. Nüüd on lapse isa esitanud vastuväite, et kuna tema pere sissetulek (4seks saav poeg ja naine) on 250euri, pole tal võimalik maksta. Kuidas edasi? saan aru, et nüüd asi kohtu laehndada, aga kas pean selleks nüüd mingeid samme ka ise astuma?

Lisaks soovin teada, kas tal ongi õigus lihtsalt mitte maksta alimente? Laps pole süüdi, et ta isa ei suuda töökohti pidada ja neid pidevalt vahetab või siis käib mustalt tööl. Miks peab üks vanem suuremat kohustust kandma kui teine? Siiani olen oma elukaaslasega asjale käega löönud, aga ka meil sündimas uus laps, tahaksin et mõlemad mu lapsed saaksid võrdse võimaluse. Selleks peaks aga ka esimese lapse isa oma kohustust pidama, ei pea ju mina ja mu elukaaslane teise mehe kohustust kandma?

Lapse isal vara ei ole, kõik on vanemate nimele pandud, et kohtutäiturid midagi ei saaks. Pole ma kunagi ka last tema isast eemal hoidnud, ükskõik millised suhted meil ka omavahel on.

Tere

Vastates Teie küsimusele edasisest menetlemisest, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei ole jõudnud oma eesmärgini, märgime järgmist: kui lapse isa on esitanud maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekule vastuväite, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS) toob võlgniku poolt vastuväite esitamine kaasa menetluse jätkumise hagimenetluses (kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei ole märgitud, et vastuväite esitamise korral soovitakse menetluse lõpetamist).

Asja hagimenetlusse üleandmisest ja edasisest käitumisest informeerib kohus pooli kirjaliku määrusega. TsMS-is on asja maksekäsust hagimenetlusse üleandmine reguleeritud selliselt, et kohus edastab kirjaliku määruse, millega kohustab hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.Täpsemalt saate hagimenetluse kohta informatsiooni TsMS-i 10. osast, alates § 362 (kättesaadav elektroonilises Riigi Teatajas www.riigiteataja.ee).

Lisaks soovisite teada, kas lapse isal on õigus lihtsalt mitte maksta elatist. Seaduse kohaselt ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas tuleb silmas pidada, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummmäära (sellel aastal on miinimummääraks 145 eurot kuus). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Üldjuhul on kohtupraktika siiski selline, et lapsevanema töötus ei ole kohtumenetluses elatise väljamõistmist takistavaks asjaoluks.

Informatsiooniks veel, et kui kohus on vanemalt elatise välja mõistnud ja vanem vabatahtlikult otsust täitma ei asu, saate pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks (kohtutäiturite kontaktid: www.kpkoda.ee).

Kui ka täitemenetlus ei anna tulemust, siis vanemast järgmisena on kohustatud lapsele ülalpidamist andma kohustust rikkunud vanema enda vanemad, st antud juhul lapse isapoolsed vanavanemad. Nende vastu on sellisel juhul võimalik esitada kohtusse hagi lapse ülalpidamisnõudes. Nimelt on Riigikohus leidnud, et vanavanemal tekib asenduskohustus näiteks juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Vt Riigikohtu 9.10.2011.a otsus nr 3-2-1-75-11.

Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo