Vanemate hooldust puudutav.

Mul on neli alaealist last ja oma vanematega ei suhtle juba pikki aastaid. Emal on peale minu veel neli last, kellest ühe jättis ta maha, kui laps oli 8-kuune ja teine 4-aastane. Kolmandat last ta ka suuremas osas ise üles ei kasvatanud. Lastel on erinevad isad, mina olen lastest noorim ja oma isa ainus järeltulija. Suhted on olnud ülimalt keerulised ja konfliktsed terve mu teadaolev elu. Pidevalt on nad minu peale kuhugile kaevanud, politseisse avaldusi teinud väljamõeldud süüdistusetga jne jne. Et olla hea ema oma lastele, lõpetasin ma 13 aastat tagasi nendega suhtlemise, ei suutnud enam taluda minu laste äraneedmist ja haukumist, et meil pole sind vaja. Pidevat sõimu ja ähvarduskirju. Tahtsin rahu. Mina pole ainus kellega neil on olnud pidevalt midagi "õiendada".
Nüüd sotsiaalamet nõuab, et hoolitseksin oma vanemate eest, nad rõhuvad sellele, et olen isal ainus tütar, emast ei räägita eriti kuna kohustus on ju ka teistel lastel ja nemad ei taha keegi sellest mitte kui midagi kuulda. Sotsiaalamet rõhub Eesti Vabariigi seadusele, et MA PEAN SEDA TEGEMA. Ja ähvardavad kohtuga. Olen nõutu. Advokaati palgata ei jõua. Mina oma vanemate juurde, neid hooldama ei lähe, olen oma seisukohas kindel. Liialt palju asju on juhtunud, liialt palju on haiget saadud. Isal olevat kõigele lisaks veel väga suured psühholoogilised probleemid. Ema on üsna vana, 79. Diagnoose on neil mõlemal palju. Hooldekodudes emal hästi pole läinud, sest ta korraldab igal pool oma kiusuga palju tüli ja pahandust. Endal on mul südame rütmihäired, võtan igapäevaselt ravimeid.
Kas minul on ka mingeid õigusi, kuidas end kaitsta või saavadki nad mind sundima tegema asja, mida ma vabatahtlikult mitte kunagi ei kavatse teha? Kas see, et ma olen nelja alaealise lapse ema, ja mul on juba palju kohustusi, ei või mind aidata selles olukorras? Kas neid ei saa paigutada hooldekodusse, kui nad ei saa endaga hakkama? Kas sotsiaalametil ei ole tõesti mitte mingisugust teist võimalust, kui mind kohtusse anda? Peaasi, et mu vanemad neid kohtusse ei anna, nii nad mulle selgitasid, et nemad kaitsevad ennast mind kohtusse kaevates. Ise ma tööl ei käi, olen alla kolmeaastasega kodune.
Kiri sai emotsionaalne, aga teema seda tahes või tahtmata ongi.
Palun aidake.

Tere

Perekonnaseaduse kohaselt alanejad sugulased (st täisealised lapsed) on kohustatud ülalpidamist andma ning abivajav üleneja sugulane (vanem) õigustatud ülalpidamist saama, kui ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Teisalt - kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu (Teie puhul lapsed ja vanem) ja ülalpidamiskohustuslane (Teie kui kohustatud isik) ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast (last) ülenejale sugulasele (vanemale). Seega tuleb Teil esmalt tagada ülalpidamine alaealistele lastele, seejärel saab kõne alla tulla teiste sugulaste ülalpidamine sõltuvalt Teie majanduslikust olukorrast.

Perekonnaseadus näeb ette, et Teil kui kohustaud isikul on võimalik vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses (vanemate suhtes), milles Te ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kohus võib Teid vanema suhtes ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
1) vanema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
2) vanem on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust Teie vastu;
3) vanem on süüdi tahtlikus kuriteos Teie või teie lähikondse suhtes.

Sotsiaalosakonnale on võimalik oma majanduslikust olukorrast ning teistest ülalpeetavatest teada anda. Kui nõue esitatakse kohtu kaudu, tuleb esitada oma vastuväited koos tõenditega.

Vastas: SA Õigusteenuste Büroo