Kaasomand

Tere!
2002. aastal ostsime koos elukaaslasega maja, notariaalses ostu-müügi lepingus oleme omanikena kirjas mõlemad,kummalgi 1/2 kaasomandist.
2010. aastal kooselu lõppes ja kolisime koos lastega linna korterisse. Tookord jäi kokkuleppeks, et lapsed ja minagi võin majas käia. Poole aasta pärast tõstis ta minule kuuluvad asjad majast välja ja nii tookord kui ka mitmeid kordi hiljem on ta selgesõnaliselt teada-mõista andnud,et mina sinna majja (ega ka õue peale!) enam minna ei tohi. Olen korduvalt käinud välja variante, et ta kas maksaks mulle minu osa kaasomandist välja v müüks kõik ja jagaks saadud tulu võrdselt, kuid ta pole nõustunud. Samas viibib seal majas juba tema uus elukaaslane oma lastega ja ka minu lapsed käivad sinna, ning ta kasutab tervet maja.
Kui ma olen teinud ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks, kuid kokkuleppele pole saanud, kas siis ei jäägi muud üle, kui kohtusse pöörduda?
Kas on mingilgi moel võimalik, et kohus ei lõpeta kaasomandit, kuna meie ühised lapsed viibivad ühes kuus kolmel nädalavahetusel maal majas isa juures (selle põhimõttega, et ma peaksin nagu vabatahtlikult oma kaasomandist laste sealolemise pärast loobuma)? Kui tõenäoline on, et ta tasub kaasomandi eest, kui praegugi saan elatist vaid tänu tublile kohtutäiturile? Ja kui kohtutäitur on võlgade kättesaamiseks arestinud tema vara, kas see takistab minu nõuet?
Kuidas ja millal (kas enne v pärast kohut) toimub kaasomandi hindamine? Nagu ma olen aru saanud, tuleb mul kohtusse andmisel maksta riigilõiv, kuid mille alusel see määratakse?
Juhul, kui minu hagi rahuldatakse - kas mul on õigus nõuda, et teine pool peab hüvitama ka minu kohtukulud, riigilõivu ja esindajakulu ja kui tõenäoline on, et nii ka juhtub?
Ette tänades..

Tere,

Kaasomandi õiguslik regulatsioon tuleneb asjaõigusseadusest § 71 kuni 79 /vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/123042012002/. Kirjutate, et Teile kuulub 50% kinnistust. Seega võite selle asja suhtes täpselt samas ulatuses omanikuõigusi teostada, kui teine kaasomanik. Mõistlikum mõlemale kaasomanikule oleks ühiselt otsustada, kuidas lahendada olukord, et üks omanikest enam oma osa kaasomandis kasutada ei saa/ ei taha. Te ei pea taluma teise kaasomaniku peremehetsemist.

Millised valikud Teil praeguses olukorras /oma ettepanekud saatke teisele omanikule kirjalikult, et hiljem oleks võimalik
tõendada Teie tegutsemist olukorra lahendamise nimel (teine kaasomanik võib väita, et te pole protestinud sellise olukorra vastu, pole omalt poolt ettepanekuid teinud vms.)/:
- Teatate, et asute oma osa võõrandama (seadusest tulenevalt kaasomanikul ostueesõigus). Ehk soovib kaasomanik ise teie osa omandada või on tal ettepanekuid, kes talle uue kaasomanikuna sobiks / leiab Teie osale ostja. Kui ta jääb passiivseks – siis proovite ise oma osa müüa.
- Oma osa kasutusse andmine teisele kaasomanikule tasu eest. Saadate üürilepingu (maja), ka rendilepingu (maa) tingimused. Te ei pea leppima sellega, et kaasomanik kasutab tasuta Teie osa kaasomandist. Ehk see paneb kaasomanikku positiivselt mõtlema Teie ettepanekule kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppel (parim variant kõigile, asjaajamine notari juures).
- Kasutuskord (parim kui kokkuleppel paika seatakse; variant, et ka kasutuskorra üle vaieldakse kohtus) .
- Kaasomandi lõpetamise ettepanek teisele poolele. Kui teine kaasomanik sellest huvitatud ei ole, siis ei jää muud üle, kui kaasomandi lõpetamise nõue kohtu kaudu lõpuni viia. Kuidas sellises kohtuasjas kohtukulud jagunevad – ei saa ette nõustada (võib juhtuda, et hageja kannab kohtukulud, kuna hageja „sunnib“ teist kaasomanikku muutusteks /ostma, müüma/). Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu (riigilõivuseadus vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012024) lähtuvalt hagihinnast. Hagihind sõltub üldjuhul vara väärtusest. Et kaasomandi kohtus lõpetamine siiski õiguslik vaidlemine – siis kinnisvara hindamiseks kasutage eksperti (st hagiavalduse ettevalmistamise faasis / see siis ka üks tõendeid/). Olete keerulises olukorras – oma õiguste maksmapanek tähendab Teile paratamatult kulutusi.

*Mõistlik oleks silmas pidada ka seda, et maja nõuab regulaarselt hoolt ja sellega kaasnevate kulutuste kandmist. Kui kulutusi (tõendatavaid) kannab vaid üks kaasomanik – saab ta teiselt nõuda hädavajalike (Teie nõusolekuta kantud kulutused) kulutuste hüvitamist. St, et omand, mida Te kasutada ei saa, võib Teile kulutusi tekitada.

Mida omavahel kokku siduda ei saa – so. laste ülalpidamises/kasvatamises osalemine ja kaasomanike omandisuhted. Laste isa peab laste kasvatamises, ülapidamises osalema sõltumata vanemate vahelistest omandiküsimustest.

Teie jaoks parima käitumisvariandi ettevalmistamiseks soovitame siiski pöörduda õigusabi saama juristide/advokaatide poole. SA Õigusteenuste Büroo spetsialistid abistavad vähekindlustatud isikuid.

Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo